Noorsootöötaja on spetsialist, kes töötab vahetult noortega või koordineerib noorsootööd.

Mis töö see on? 

Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noorte toimetulekut ühiskonnas. Noorsootöötajad tegelevad noortega vanuses 7–26 eluaastat. 

Noorsootöötaja ameti võib tinglikult lugeda abistavate elukutsete hulka. Noorsootöötaja toetab noorte isiklikku arengut ja õppimist väljaspool kooli, perekonda ja tööd ning loob selle saavutamiseks vajalikud tingimused. Ta tegeleb noortele suunatud programmide ja projektide kavandamise, elluviimise ja hindamisega, kaasab noori tegevuste kavandamisesse ja korraldamisesse ning soodustab nende omavahelist koostööd. 

Võtmetegevused on noortega usaldusliku suhte loomine ja hoidmine; nende omaalgatuse ja vastutuse arendamine ning neid toetavate tingimuste loomine. Oluline töölõik on koostöö noorte, nende vanemate ja teiste valdkondade spetsialistidega. Töö on väga mitmekesine ja liikuva iseloomuga (nt ürituste korraldamine, osalemine koos noortega rahvusvahelistel, riiklikel, maakondlikel ja kohalikel sündmustel, suhtlemine inimeste ja asutustega).

Erinevatel ametikohtadel töötavate noorsootöötajate ülesanded võivad erineda vastavalt sellele, kas töö on juhtiva ja kavandava iseloomuga või tegeldakse vahetult noorte juhendamisega. Noorsootööasutuse juhi, noorteühingu juhi, huvikooli juhi, noortelaagri juhi, linna- või vallavalitsuse noortenõuniku, maavalitsuse noortenõuniku, riigi tasandil noorsootöötaja ning osaliselt ka noorteprojekti töötaja põhiülesanded on noorsootöö koordineerimine, tehniline töö ja dokumentatsiooni korrashoid, suhtlemine avalikkuse ja teiste valdkondade spetsialistidega ning haldustöö ja ürituste korraldamine. 

Seevastu vahetult noortega tegeleva noorsootöötaja (noorte infotöötaja, noorsootööasutuse noorsootöötaja, noorteühingu noorsootöötaja, noortelaagri kasvataja, ringijuhi, huvijuhi, huvikooli õpetaja) põhiülesanded on noorte juhendamine ja suunamine, nõustamine, huvitegevuse ja ürituste korraldamine. 

Millised on töötingimused? 

Juhtiva iseloomuga noorsootöötajate tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Vahetult noortega tegelevatel noorsootöötajatel tuleb sageli töötada ka õhtusel ajal ja nädalavahetustel – suur osa nende tööst on seotud mitmesuguste üritustega koolitundidest vabal ajal. Samuti korraldatakse noorteüritusi just koolivaheaegadel ja suvel.

Paljud noortele suunatud tegevused toimuvad vabas õhus. Tööks vajalikud vahendid ja tingimused loovad noorsootöötajad sageli ise, leides ise ka rahastajad (fondid või sponsorid). 

Aga nõuded tervisele? 

Kuna töö põhirõhk on sotsiaalsel tegevusel – noortega suhtlemisel, võib vaimne koormus olla üsna suur. Kokku tuleb puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Kõik see nõuab sallivust, head enesevalitsemist ning oskust vältida läbipõlemist.

Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? 

Vajalikud isiksuseomadused on ausus, avatus, loovus, algatusvõime ja koostöövalmidus, otsustus- ja kohanemisvõime. Töö inimestega eeldab head suhtlemisoskust, sallivust, empaatiat, tasakaalukust ja pingetaluvust, samas ka järjekindlust ja vastutustunnet.

Noorsootöö eeldab laialdasi teadmisi noortepoliitikast, noorsootöö korraldusest ja meetoditest, hariduskorraldusest, inimõigustest, pedagoogikast, psühholoogiast, nõustamise põhimõtetest ja juhtimise alustest.

Ürituste korraldamine ja juhtimine eeldab meeskonnatöö-, organiseerimis- ja esinemisoskust. Noorsootöötaja peab olema kursis noorte elu tegelikkusega ja kohalike oludega, suutma hinnata olukorda ja vajadusi ning oskama rakendada tööks sobivaid meetodeid. Samuti peab ta teadma, kuidas tagada ohutust ja turvalisust ning suutma toime tulla kriisiolukordades. Noorsootöötaja peab oma käitumisega olema noortele eeskujuks, kohtlema kõiki võrdselt ning suhtuma iga noore arvamusse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega.

Töö noortega eeldab juhendamis- ja tagasiside andmise oskust, koostöö organisatsioonidega eeldab aga oskust töötada võrgustikega. Et noorsootöö on suures osas projektipõhine, tuleb tegeleda projektitaotluste vormistamisega ning projektide juhtimise, elluviimise ja aruandlusega. Vajalikud on teabe kogumise, süstematiseerimise ja edastamise oskused. Kasuks tulevad koolitus- ja loovoskused. Erialaste oskuste ja teadmiste kõrval on noorsootöös vajalikud teadmised ühiskonna toimimise põhimõtetest, tööohutusest, esmaabist ja asjaajamisest. Vajalik on eesti keele valdamine, kasuks tuleb võõrkeelteoskus (eelistatavalt vene või inglise keel).

Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? 

Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist

Noorsootöötajal võib olla noorsootöö-, sotsiaaltöö-, kultuuri- või pedagoogiharidus, millele lisaks on omandatud spetsiifilised teadmised täiendusõppe ja tegeliku noorsootöö kaudu. Keskharidusega töötajal tuleks läbida noorsootööalane kursus. Kõigile on oluline pidev erialane enesetäiendamine.

Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? 

Noorsootöötajad töötavad maavalitsustes, valla- või linnavalitsustes, huvi- ja üldhariduskoolides, noortekeskustes, noorte teavitus- ja nõustamiskeskuses, noorteühingutes, noortelaagrites, kirikutes, raamatukogudes, kultuuri- ja spordiasutustes. 

Lähedased ametid: psühholoog-nõustaja, noorsoopolitseinik, infospetsialist, kriminaalhooldaja, suhtekorraldaja, vabakutseline koolitaja.

Sissetulek ja soodustused

Noorsootöötaja palk on regiooniti väga erinev. Ametnikena tegutsevatel noorsootöötajatel arvestatakse töötasu võrdsetel alustel teiste ametnikega, samuti laienevad neile lisatasud ja soodustused. Kolmandas ja erasektoris hõivatud noorsootöötajate töötasu koosneb tavaliselt põhipalgast ja lisatasudest seoses projektide juhtimise vm tegevustega (nt projektidele rahastajate leidmine). CV Keskuse andmetel oli 2010.a noorsootöötajate keskmine brutokuupalk 8600 krooni.

Lähtuvalt töö iseloomust pakutakse telefoni- ja sõidukompensatsiooni. Sageli on töökohas pakutavate teenuste, nt jõusaali kasutamine tasuta. Sellised asutused, mille põhiülesanne on noorsootöö korraldamine, pakuvad oma või sihtgruppi kuuluvatele noorsootöötajatele regulaarseid täiendkoolitusi, mis on töötajatele küll tasuta, kuid mõnel juhul ka kohustuslikud.

Viited 

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) koduleht – www.entk.ee 
Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koduleht – www.eny.org.ee
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koduleht – www.ank.ee 
Noorsootöötaja kutsestandardid