NOORSOOTÖÖ VALDKONNAD:
1. erinoorsootöö – riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu;
2. huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal;
3. noorte teavitamine – aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele;
4. noorte nõustamine – nõustamise tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid;
5. noorsoo-uuringud – noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuste põhinemine nendel;
6. noorsootööalane koolitus – kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks;
7. tervistav ja arendav puhkus – noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu;
8. töökasvatus – mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel;
9. rahvusvaheline noorsootöö – noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine;
10. noorte osalus – noortele osaluseks mitmekesiste osalusmotivatsiooni ja –võimaluste loomine.
2. huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal;
3. noorte teavitamine – aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele;
4. noorte nõustamine – nõustamise tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid;
5. noorsoo-uuringud – noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuste põhinemine nendel;
6. noorsootööalane koolitus – kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks;
7. tervistav ja arendav puhkus – noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu;
8. töökasvatus – mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel;
9. rahvusvaheline noorsootöö – noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine;
10. noorte osalus – noortele osaluseks mitmekesiste osalusmotivatsiooni ja –võimaluste loomine.
Noorsootöö alused:
- Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.
- Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige.
- Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena.
- Noorsootöö algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste ja huvidega.
- Noorsootöö loob noorele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks uute teadmiste ja oskuste omandamise kaudu mitteformaalse ning informaalse õppimise keskkonnas.
- Noorsootöö aitab kujundada noore eetilisi tõekspidamisi, kodanikutunnet ja austust teiste kultuuride vastu.
- Noorsootöö aitab noorel õppida iseenda, teiste ja ümbritseva ühiskonna kohta kavandatud ja kavandamata tegevuse kaudu.
- Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonna-korraldusse, innustab noori võtma vastutust ning tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.
Noorsootöö põhimõtted:
- Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse.
- Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest.
- Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel.
- Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel.
- Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine.
- Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist.
- Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
Noorsootöö korralduse põhimõtted:
-
Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal.
-
Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma-valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused.
-
Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud.
-
Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset ja informaalset õppimist.
-
Noorsootöö korraldaja ja noorsootöötaja on ausad ning avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas.
-
Mittetulundussektori tahte ja valmisoleku olemasolu korral sõlmib avalik sektor noorsootöö konkreetsete funktsioonide täitmiseks lepingud ning rahastab nende korraldamist kohalike omavalitsuste ja/või riigi kinnitatud rahastamispõhimõtete alusel.
-
Noorsootöö struktuur võimaldab noortel osaleda otsustamises, eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse arengukavade koostamises ning noorsootöö rahaliste vahendite planeerimises ja jaotamises.
-
Noorsootööd kavandatakse, koordineeritakse ja tehakse erinevatel haldustasanditel erinevate sektorite koostöös.
-
Noorsootöö vajab eesmärgipärast planeerimist, regulaarset analüüsi ja hindamist.
-
Noorte osalus ja mitteformaalse õppimise kvaliteet on näitajad noorsootöö hindamisel.
Noorsootöö korraldus:
Noorsootööd korraldatakse erinevates institutsioonides ja vormides, kasutades mitmekesiseid meetodeid.
Noorsootöötaja roll ja töömeetodid sõltuvad noorsootöö teostamise kohast, olukorrast, sihtrühmast ning eesmärgist. Need rollid sisaldavad tööd noorega ja noorterühmadega, programmide ja projektide planeerimist ning hindamist, kaastöötajate juhtimist, hoonete ja seadmete haldamist, koostööd teiste valdkondade spetsialistide, vanemate ja huvi-rühmadega. Huvikoolides tegutsevad erinevate huvialade spetsialistid, kes on lisaks omandanud noorsootööalased teadmised. Üldhariduskoolides töötavad noorsootöötajad – huvijuhid – on keskendunud noorsootöö korraldamisele või praktilisele teostamisele olenevalt kooli arengukava vajadustest ja tingimustest.
Noorteühendused on noorteühingud ja mitteformaalsed noorterühmad. Noorteühendused tegutsevad põhimõttel, et ühingu eesmärgid ja tegevus on määratletud liikmete ühisotsustega. Noorteühendused tegutsevad ühes või mitmes noorsootöö valdkonnas. Noorteühingutes teostatakse suurem osa noorsootööst vabatahtlikkuse põhimõttel. Oluline tähtsus on noorte osaluskogudel (noorteparlament/-volikogu), millel puudub juriidiline staatus ning mille koosseisu on valitud või delegeeritud noored. Noortekogu eesmärgiks on osalemine otsustamisprotsessis ja noorte huvide kaitsmine neid puudutavates valdkondades.
Noortekeskuste tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskused võivad olla erinevad – avatud noortekeskused, teavitamis- ja nõustamiskeskused, noorsootöö keskused jm. Noortekeskustes korraldatakse noorsootööd mitmes noorsootöö valdkonnas (nt info, nõustamine, huvitegevus jt) või keskendutakse ühele kindlale meetodile (nt avatud noorsootöö). Noortekeskused on peamised noorsootöö teostajad.
Huvikoolid tegutsevad noorsootöö formaalsemas osas, pakkudes noortele õppekava alusel huviharidust. Pakutava huvihariduse liike on erinevaid: sport, muusika, kunst, tants, draama, loodus, käsitöö, tehnika jpt. Huvikoolid võivad samuti korraldada avatud noorsootööd, infot, nõustamist.
Üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk noorsootöötaja koolis ja kooli õpilasomavalitsus. Noorsootöö sisuks koolis on huvitegevus, erinoorsootöö, noorte osalus, teavitamine jm.
Noortelaagrid tegutsevad äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba.
Programme ja projekte teostatakse erinevates kohtades ja erinevate struktuuride või isikute poolt. Levinud on mitmesugused noorsoovahetused, üritused, kampaaniad ja aktsioonid projektidena, noorteühingu, noortelaagri, noortekeskuse või huvikooli põhitegevusele suunatud programmid.